logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2018
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Eesti muusikakoolid üle-euroopalises koolivõrgustikus. Intervjuu EMU presiidiumi liikme Silja Aavikuga ajakirja MUUSIKA detsemrinumbris

22.12.2017


Intervjueeris Mirje Mändla. Eestis ei pruugi lühend EMU väga palju tähendada. Mis selle taga peitub? EMU on ingliskeelne lühend, mis viitab valdavalt Euroopas tegutsevate muusikakoolide liitude katusorganisatsioonile Euroopa muusikakoolide liidule (European Music School Union). EMU julgustab muusikaga tegelema, toetades muusikaharidust ja praktilist pillimängu ning korraldades seminare nii õpetajatele kui ka koolijuhtidele. Vahendatakse infot, mis puudutab muusikaharidust ja muusikakoole, ning toetatakse koostööd. EMU aitab kaasa muusikakoolide liitude tekkele riikides, kus need veel puuduvad. Presiidiumi liikmed käivad ise suhteid loomas ja selgitustööd tegemas ja nii on viimastel aastatel liitunud Bulgaaria ja Küpros. EMU asutati 1973. aastal Saarbrückenis. Algselt kümne riigi muusikakoolide esindajaid koondanud ühendus laienes hoogsalt pärast 1989. aastat, kui idapoolsetes Euroopa riikides hakati moodustama muusikakoolide ühendusi. Praegu koondab EMU 26 liiget ja on omakorda Euroopa muusikanõukogu ja rahvusvahelise muusikanõukogu liige.

EML ehk Eesti muusikakoolide liit võeti EMU liikmeks 2000. aastal Trondheimis toimunud assambleel. Pikaajalise EML-i juhatuse ja aktiivse EMU koostöökogu liikmena ning alates 2015. aastast presiidiumi töös osalejana-milline on EMU tähendus EML-ile ja teile kui Türi muusikakooli direktorile? Võimalus seal tegutseda on kasulik laiemas mõttes, sest nii saab meie kultuurielu “pildil olla”. EML-i tasandil on oluline EMU-st saadav info selle kohta, mis toimub eri riikide muusikahariduses, millised on muusikakoolide eripärad, rahastus, võimalikud probleemid. Saame teada, kuidas asi toimib, kuni palkade ja õppekavadeni välja. Positiivseks eeskujuks on Soome muusikahariduse organiseerimine üleriigilise õppekavaga. Meil oli see olemas 2007. aastani. Leian, et üleriigiline õppekava on vajalik, kuna (laste)muusikakool on ikkagi muusikahariduse püramiidi alumine ja väga oluline aste, mis vajab tuge igas mõttes. Sisuliselt on see eelkutseõpe. Positiivse näitena võib tuua Visegrádi riike, ühe hea näitena Poolat, kus enamasti on riigikoolid, palgatase on hea ning pedagoogi üldtööaeg sisaldab normkoormuse puhul kaheksatteist pedagoogilist tundi. Õpilased õppimise eest maksma ei pea. Direktorina annab EMU töös osalemine laiema ülevaate, kogemusi ning uusi kontakte. Tekib palju võimalusi elavdada koolielu. Tulime näiteks äsja Lätist Mārupe muusika- ja kunstikoolist, kellega tekkisid kontaktid EMU üritusel. Kes osalevad EMU juhtorgani presiidiumi töös? EMU presiidiumi koosseisu püütakse kujundada nii, et see oleks geograafiliselt laiapõhjaline ja esindaks erinevaid muusikahariduse süsteeme. Enne presiidiumi valimist pöördus minu poole EMU presiidiumi president Helena Maffli, kes soovitas mul kandideerida Põhjamaade esindajana. Varem on Eestist presiidiumi töös osalenud Urvi Haasma. Presiidiumi praegune asepresident Philippe Dalarun on Prantsusmaalt, liikmed Aleksandar Đurić Serbiast, Friedrich-Koh Dolge Saksamaalt ja Tomaš Kolafa Tšehhist. Loe edasi Muusikast 12/2017


harju

Copyright EML 2016